Marie ja Kristjan

Siis sõidad üle silla ja siis vasakule ja siis täitsa lõppu….ohsaaa….selline kodu Mõnus sigin sagin juba käimas,tujud kõigil ülevad,suunurgad kenasti ülespoole. Vaatain seda niidetud muruplasti ja sain aru, et ma ei tohi viriseda oma “suure” niitmisplasti üle,mis mul maakodus.Lahke pererahvas näitas mulle oma pesa ja sinna mu süda jäi. Unistuste kodu,nagu täitsa päriselt!Õu hakkas külalistega täituma ja mul tekkis isu redeli järgi,sest vaadates meeste keskmist pikkust,oleks seda väga vaja olnud Kõik oli nii niiiii mõnusalt eestine ja liigutav.

Ja ma pidin jälle pisaratega võitlema, kui Marie mööda taluteed isa käevangus tuli …mina leian ikka igas pulmas põhjuse silmal kasvõi korragi uduseks minna.

Ja muinasjutt võis alata…

Üks asi veel…magusalaua eest hoolitses Marie õde Merilin,kes on koogihaldjas….ma arvan nii

Minust jäi sinna maha väga lõbusas meeleolus seltskond ja tants ja trall olla hommikuni kestnud.